Buxbaumia viridis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ROHELINE HIIDKUPAR Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Lehtsammaltaimed (Bryphyta) Klass: Lehtsamblad (Bryopsida) Selts: Hiidkupralaadsed (Buxbaumiales) Sugukond: Hiidkupralised (Buxbaumiaceae) Perekond: Hiidkupar (Buxbaumia) ROHELINE HIIDKUPAR 1.roheline hiidkupar 1930ndad, EdelaSoome kasvukoht : vanad niisked kuusesegametsad (mahalangenud tüved,kännud) kuprata taime võimatu looduses märgata (pungataolised 23 mm kõrgused samblataimed) kevaditi ilmub u cm kõrgune harjas, mille otsas kuni 7 mm eoskupar Levilaks kogu Euroopa kuni Kaukaasiani, Hiina ja Põhja Ameerika lääneosa. Eestis leitud kahest kohast Hiiumaal Haruldane kogu Euroopas(metsatööstuslooduslike metsade pindala väheneb) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid • Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a) • Põhjaeesti hõimukeel (0−1200 m.a.j) • Põhja- ja lõunaeesti (tallinna ja tartu) kirjakeel (1500−1900) • Eesti kirja- ja ühiskeel (1900) • Lõunaeesti kirjakeele taassünd võru kirjakeelena (1989)
annaabi.ee 
