Halliste kihelkond
vabaks Eestimaa võitleb end
Nagu varemeist tõuseb Halliste,
virgub varemeist eestlaste usk.
Taas tulevad tõelised talisted!
Ja langeb me südamest tusk!
Jõulurõõmuta ööst päeva ei saa!
Jõuluvalgusest maailm on hell!
Jõulutervitust Sulle, Eestimaa,
lööb Halliste kiriku kell!
Maast pilk tõsta, taevast taganend hõim!
Selgib Halliste kohal su aim:
ei seo seda rahvast maapealne võim,
kelle hing on vaba ja vaim!
Halliste asustuslugu
Halliste asub Mulgimaa kõige edelapoolsemas osas, ulatub Karksi ja Paistu rajalt kuni
Saardeni, teiselt poolt Kõpu metsadest kuni Läti piirini, olles seega kõige suurem ajaloolise
ühikuna kujunenud piirkond Mulgimaal. Halliste asustamislugu ulatub kaugesse kiviaega,
esimesed tõendid Viljandist on pärit juba mesoliitikumi ajast, mil sellel alal asusid muistsed
laagripaigad. Mitte alati ei ole Halliste kuulunud Mulgimaale. Tegelikult sai sellest Mulgimaa
osa alles Nõukogude ajal. (Vislapuu 2012)
13