Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.
linna ja annab talle kummastki ostast avatud ja külgedelt veereliselt tõusva hipodroomi-taolise
üldpildi. Pargitaolise saarena tõuseb ürgoru edelaservast vallikraavi läbi eraldatud
Toomemägi, esitades oma puiestike ja ehituste ning varemetega tähtsa maastikulise teguri
linnapildis. Toomest ida pool paiknebki Tartu linnasüda, mille tänavastikus on peaaegu
täielikult säilinud keskaegse tänavastiku põhijooned.
Üldiselt piirdub linnasüdame iseloom lammi edelapoolikul Kroonuaia ja Laia tänava
vahel selgejooneliselt ja teravalt. Linnakeskuse poole suureneb kahekordsete majade arv ja
ehitustihedus; katusevormilt esineb rohkem kelbalisi, aineselt – sega- ja kiviehitusi ning
püstlaud-katus kaob. Linnasüdames on kivimajad vanemast ehitusperioodist (möödunud saj. I
poolelt) Aleksandri ampiirja ebapuhtas kodanlikus stiilis ning neid on suurel määral
remonditud. Vaheldudes modernsemate ehitistega annab see neile vabama ja uuema ilme.