Inimtegevuse mõju elusloodusele, veerežiimi muutused, kõrbestumine.
Tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodud hülgama. Tänapäeval on
Araali meri jagunenud põhja ja lõunaosaks, mis on omavahel eraldatud tammiga. Põhjas on
tegeletud olukorra parandamisega, kuid lõunaosa kahaneb niisutuse tõttu veel endiselt.
Paljastatud järvepõhjast on saanud Aralkumi kõrb. (Bennett 2008)
Kõrbestumine on viljaka maa hävimise protsess, kus kliima ja inimese koosmõjul väheneb
bioloogiline tootlikkus. Tänapäeval puudutab see enim Ameerika Ühendriikide
edelapiirkondi, Mehhiko põhjaosa, Põhja-Aafrikat, Saheli piirkonda, Lõuna- Aafrikat (Lõuna
Aafrika Vabariike) ja Austraaliat, Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², kuid igal
aastal lisandub sellele umbes Sri Lanka suurune ala (65610 km²). Näiteks on aastatel 1958-
1985 Sahara kõrb liikunud sada km ida suunas.
Üks kõrbestumise põhjuseid on küll looduse loomulikud kliimamuutused, kuid lisaks sellele
arvatakse et ligi kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel