Eesti keele ajalugu
ja kõigis enamasilbilistes sõnavormides. Nt. *jalka > *jalG, *metsästä >
metsäst, *matalita > mataliD. Kirjalike keelemälestiste andmeil toimus
lõpukadu XIII-XV sajandi kestel. Veel Henriku Liivimaa kroonikas on lõpukaota
pappi, maleva, kylekunda ja “Liber Census Daniae” esitab kohanime Uusikylae.
Samuti on vanades rahvalauludes säilinud lõppvokaal. Vokaali lõpukadu on
omette toimunud veel liivi ja vepsa keeles ning soome edelamurdeis.
11. Sisekadu eesti keele ajaloos.
Sisekadu on lühikese vokaali kadu pika esisilbi järel teises lahtises silbis, kui
sõna on kolme- või enamasilbiline. Nt *kastanut > *kastnut, *pistämään > *
pistmään, *kuulusat > * kuulsat, *kultanen > *kulDnen.
Muutus on paigutatud XIV sajandisse, sest XIII sajandil kirja pandud
kohanimedes on teise silbi vokaal veel alles, nt Ardala, Hyrvelae, Kandalae,
Kuckarus. Sisekadu on toimunud ka liivi ja vepsa keeles ning soome
annaabi.ee 
