Soome-ugri rahvakultuur
Pentikäinen).
Omapäraseid kaljuseinu ja koopaid on peetud vaimude või ,,maa-aluste inimeste" elukohaks, kus tuli säilitada vaikust
ja haldjale ohverdada. Pühadeks peeti ka teatud jõgesid, allikaid, koskesid ja selge veega järvesid (saiva), mis asuvad
mägedes või orgudes ja kuhu ei voola sisse ega välja jõgesid ning millel on kaks põhja. Saiva-sõna on võinud
tähistada ka magedat vett vastandina mereveele, koolasaamidel tähistab sõna lõuna- või edelakaart. Saiva-kultust on
ühendatud saamide surnutekultusega.
86
Norra ja Rootsi saamidelt on jõudnud J. Schefferuse 1674. aastal ilmunud ,,Lapponia" raamatusse veel mitmeid
jumalusi (Radien acce, Horagalles, naisjumalused Sarakka, Uksakka, Juksakka ja Rana nieida), kes pole muudes
Saamimaa osades tuntud, kuid kellest mõne puhul võib leiduda paralleel Siberi rahvaste, näiteks mansi jumaluste seas
annaabi.ee 
