Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Randadel esineb sageli rannavalle ja luiteid, millest maapoolsemad ja vanemad on
kujundatud nimetatud tektooniliste liikumiste poolt. Maapind tõuseb kiirusega 1,5
mm/aastas Pärnus ja 2, 4mm/aastas Tallinnas ja looderannikul.
Globaalne ookeaniveetaseme tõus on 1,7 (±0,3) mm/aastas.
Tõusud ja mõõnad on Eesti rannikul ebaolulised. Tavaliselt on veetase talvel kõrgem kui
suvel. Eesti rannikul valdavad lõuna- ja edelakaare tuuled, kuid üldiselt on laineenergia
väike, sest rannanõlvad on sageli madalaveelised ja rahnudega kaetud. Tormide ajal on
lainetegevus intensiivsem ning tormilainetusega võib meretuulte ning madala õhurõhu
tingimustes mereveetase tõusta rohkem kui 2 m . Just tormide ajal toimuvad rannikul
suurimad muutused – pankade murrutus kõrgematel tasemetel, kõrgete rannavallide teke
ning suurte liivakoguste edasikanne piki rannikut.
Kaasaegne Eesti rannik on madal
annaabi.ee 
