6. Pealiskord koosneb kristalsetest 5. Eesti asub Fennoskandia kilbi kivimitest. põhjanõlval. 7. Vanim settekivim Eestis on devoni 6. Pealiskord koosneb vanaaegkonna sinisavi. settekivimitest. 8. Moreen koosneb väikestest kivikestest. 7. Pinnakate on Eestis kujunenud 9. Liivakivipaljandid esinevad kõikjal peale samaaegselt sinisaviga. EdelaEesti. 8. Rändrahnud koosnevad enamasti 10. Vasalemma dolomiiti kutsutakse graniidist. marmoriks. 9. Eesti marmor on maailmakuulus 11. Kõige rohkem fossiile pärineb 10. Kulutusel tekkinud pinnavormidest on ordoviitsiumi ajastust. võimsaim pankrannik. 12. Rändrahnud on Eestisse kandunud 11. Kuesta on astmeline tasandik. Norrast
Taimede kasvu ja arengu ning efektiivse temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui efektiifse temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam ning õitsemine algab hiljem. Antud näitaja alusel saame ette ennustada teatud määral taimede valmimist ja koristusaega. Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirkonnad on PõhjaEesti ja KeskEestis. Kõige soojemad Lõuna, Kagu,EdelaEesti ja saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon. Kevade alguseks loetakse seda momenti, kus temp püsivalt on üle 5C. Algab tavaliselt 7 nädalase intervalliga. Sademed Taimekasvatuses piirdutakse tavaliselt teatud perioodi sademete summaga. Nt terve aasta. Vegetatsiooniperiood võib ka erineda. Vegetatsiooni perioodi sademete summa on üldine näitajakasutatakse tunduvalt lühemaid perioode. Erinev on kas sademed esinevad päeval või öösel
annaabi.ee 
