Kehakeel, mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel
elusorganismidest omane. Kõrgematest loomadest eristab meid, inimesi, oskus aga
äratuntavate märkide, sümbolite ja sõnadega teisele inimesele selgitus anda. Suhtlemise
käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete
jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks,
loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma
olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset
süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja
matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning
mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just
mitteverbaalset kommunikatsiooni.
Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele
verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%