Seansikiht tagab ka andmevahetuse turvalisuse. Seanss koosneb rakenduste poolt saadetavatest ning vastu võetavatest pärnugutest. Seansikiht kasutab võrgus hutlemiseks erinevaid protokolle. Üheks selliseks protokolliks on Session Layer Protocol, mis interneti ühenduse katkedes võib uritada ühenduse taasloomist. Kui ühendust pole pikka aega kasutatud võib see protokoll ühenduse sulgeda. Seansi protokoll vastutab ka ühenduse sünkroniseerimise eest. Esitluskiht määrab andmete edastusviise ja tegeleb kodeerimise/dekodeerimisega. See võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed. Erinevad andmete formaatimise funktsioonid, mida pakub esituskiht on andmete pakkimine, krüpteerimine, kooditabeli muutmine. Esituskiht 8
võimaldab kasutajatele juurdepääsu OSI keskkonda, suhtleb teenuseid kasutavate rakendusprotsessidega Presentation (esitluskiht) kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NT Alice kasutab user agenti, ek koostada sõnum bobile [email protected] > Alice'i minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. määrab andmete edastusviise ja tegeleb kodeerimise/dekodeerimisega. Session (seansikiht) tagab kontrollstruktuuri rakenduste user agent saadab sõnumi ta meiliserverile, sõnum pannakse järjekorda > SMTP kliendipool avab TCP ühenduse bobi meiliserveriga > 29.Distance vector marsruutimisalgoritm omavahelise suhtluse jaoks; loob, haldab ja lõpetab koos töötavate rakenduste ühendusi
Mida pikem on pakett, seda suurem on ka tõenäosus, et see rikneb. See tähendab, et ei ole mõislik liiga pikki pakette saata. Samuti pika paketiga hõivab kasutaja kanali pikaks ajaks ning see häirib teisi kasutajaid, kes soovivad võib- olla ainult korra kanalit kasutada. Lühikeste pakettide puhul peab alati olema nende saatmise vahel ka mingi ajaline vahe ning ka selleks kulub teatud aeg. Pakettedastusel on kahte sorti edastusviise: 1) puhas pakettedastus (datagramm võrgud) iga pakett liigub omaette ehk pakett on sõltumatu üksus. Kui pakett jõuab ruuterisse kohale, vaadatakse paketi päist ja seal on kirjas, kuhu sihtpunkti ta jõudma peab. See tähendab seda, et marsruut on paika panemata ja igal ristteel võetakse vastu otsus ehk iga pakett marsruuditakse igas võrgusõlmes eraldi. Kui fail koosneb kolmest paketist, siis iga pakett võib eri teid mööda lõpp-punkti kohale jõuda