8. Kuidas tekib maitsmisaisting? 9.Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist, tasakaalu, maitsmist ja haistmist? 1. Väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib helilainetele ja võnkumisele ning paneb vasara liikuma)+trummiõõs, vasarast(paneb alasi võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole), poolringkanalitest(aitavad säilitada tasakaalu). Sisekõrv koosneb närvidest(tekib närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada rõhku kõrvas) 2. Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele. Trummikile paneb liikuma vasara, alasi ja jaluse, mis annavad võnkumise edasi teole. Võnked panevad teos oleva vedeliku võnkuma, ärritavad kuulmisrakka ning tekitavad
rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism)
vastuvõtja poole vastupidine teisendus. Teisendamiseks kasutatakse nihkeregistrit. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 1 muutub 0 või 0 muutub 1ks. Oluliselt aitab vigade tekkimist vältida see kui 1 ja 0 nivood on hästi eraldatud. Isegi siis tekib vigu. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodis. See tähendab, et andmebittidele tuleb juurde panna lisabitid, mis ei edasti infot vaid kontrollivad õigsust. Lihsaim viis on paarsusbitt. Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv bitte. Paarsusbitiga ei ole võimalik avastada vigu, mis on tekkinud kahe või enama biti vigu. Paarsusbitiga ei ole võimalik tuvastada muudetud bitti, see ainult teavitad kas tegu on õige või vale koodiga. Vigu parandavad koodid lisavad rohkem bitte kui avastavad koodid. Vigu parandavate koodidel peab Hammingi distants kahe õige koodi vahel olema vähemalt 3
annaabi.ee 
