Närvid
närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende
kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron"
1891.a.
Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk.
Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks
vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni
vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse
edastavast pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi).
Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis
erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K-
ioonide ja neurotransmitterite sisaldust koevedelikus, hävitavad toksilisi
ühendeid, osalevad müeliinkesta ning tugistruktuuride moodustamisel.
Neid on 10-50 korda rohkem kui neuroneid.
Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks-kesknärvisüsteemiks ja
piirdenärvisüsteemiks
annaabi.ee 
