Tammsaare ja Gailit elulugu
Nende kahe palge (kiusu ja sõbramehelikkuse) kummaline
kokkusobitumine, tehnilises keeles nn. ,,ridade interferents" ühes ning samas isikus annab
suurepäraseid humoristlikke efekte; see humoristlikkus kulmineerib Pearu iga uue riuka
juures, sest me teame, millega see lõpuks laheneb; ja laheneb see enamasti vanamehele mitte
küllalt ea- ja seisuseväärika allajäämisega. Leiutatud kuju on Tammsaarel ehtne ja
ainulaadselt mahlakas. Inimlikult soojuselt kerkib see raamatu lõpul ja edaspidiseis köiteis
isegi kaugelt sümpaatsemaks vastasmängija Andrese omast. Suur osa koomikast, mis
piirab Pearu isikut, sõltub muidugi ka ta kõne originaalsest laadist (dia- ja monoloogitehnikas
pole Tammsaare ennast kusagil enam siinantust ületada suutnud, kuigi just sõnamäng on
Tammsaare tugevamaid külgi). Pearu kõnetehnika seisab suurel määral piibliliku
väljendusviisi parodeerivalt koomilises transponeerimises tüserealistlikesse
annaabi.ee 
