Eesti uusaeg
Jõudis
lõpule 1835 aastal.
Seaduse järgi oli talupojal endil kaaasarääkimisõigus ka selels osas, põhislisteks
otsutajateks olid siiski kohalik pastor ja mõisnik.
Mõisa ja talu rendisuhted-
Kogu maa kuulus pärast vabastamist mõisnikele. Talupoja seisukohast olid need seadused
veits tagasiminek tegelikult, ka vakuraamatu koormised kaotaisd oma kehtivuse. Edasist
talupoja ja mõisniku suhet hakkasid tähistama rendilepinud.
Peamine koormise vorm edaspdii oli teorjus. Kui renditingimustes kokkuleppele ei jöutud
vöis möisnik talupoja talust välja tõsta. Rendilepingud sõlmiti tavaliselt lühikeks ajaks
(umbes 3 aastat). Talupoegadel ei olnud seetõttu huvi maa viljakuse tõstmiseks, sest tal
polnud kindlust, et maa jääks temale, ja samuti ki tõstis talupoeg maa viljakust, siis
mõisnik tõstis rendi hinda.
Need seadused tekitasid rahutusi ja protetse, nagu iga talurahva seadusega ikka. Talurahva