Tammsaare ja Gailit elulugu
kokkuvõtte selle ideelisest annusest.
Kaugeltki mitte hõlpsasti end kätte andva kirjanikuna esineb meile ses suhtes just . H.
Tammsaare oma loominguga. Ei ole küll kahtlust, et meie lühikese rahvuskirjandusliku
õitsengu kestusel, Vilde järel, kes oma hilisemas loomingus jõudis välja puhastatud, lepliku
huumorini (,,Mäeküla piimamees", ,,Asunik Woltershausen" jt.), just Tammsaare on see, kes
kõige mitmekesisemalt jätkab koomika elementide edasiviljelemist meie jutukirjanduses; seda
võime teatud kindlusega väita vähemasti ta ,,Tõe ja õiguse" esimese köite ilmumisest saadik,
kui isegi mitte juba varem. Kuid seda ta esindab säärases segus ja kvaliteedis, et õieti vähestel
puhkudel, kui üldse kunagi, on juletud teda otseselt tembeldada kas humoristiks või kellekski
muuks selles laadis, mida ometi südamerahuga tehakse näiteks Lutsu, Raudsepa ja mitme
teise puhul juba ammu
annaabi.ee 
