Siirdeühiskond ja Eesti
Sellist rahva rahulolematust võimu eliiti tuli ette ka Esimese Eesti ajal. Seal muidugi ei
piirdunud asi vaid streigiga, vaid jõudis välja riigipöördeni, autoritaarse riigikorrani ja vaikiva
ajastuni. Õnneks on sellest õppust võetud ja kui Eesti taasiseseisvus, siis ei olnud enam
küsimustki milline võiks olla uue riigi võim. Selgeks sihiks oli saada demokraatlikuks riigiks
osaks Euroopast. Võib öelda, et tänane Eesti on saanud suurepäraselt hakkama
demokraatliku riigi visiooni edasiviimisega.
Tihti tahame me end lugeda üheks osaks Põhjamaadest. Siiski ühes küsimuses haigutab sügav
kuristik meie ja nende vahel, nimelt sotsiaalpoliitika. Kuigi me panustame suure osa oma
eelarvest sotsiaalprobleemidele, siiski jätab selle sisuline pool soovida. Meie sotsiaalsed
struktuurid on puudulikud ja ülejäänud Euroopast maas. Kui vaadata töötuse suurenemist,
järjekordi haiglates ning kodutute ja sotsiaaltoetustest elavate inimeste arvu suurenemist, võib
annaabi.ee 
