Lihavõttesaar. Rapa Nui ja tema ökoloogilised probleemid.
Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on Tsiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis. Saare
pindala on 163,6 km² ja elanike arv 2002. aasta andmete järgi 3791. Rapa Nui'd
võib kahtlemata nimetada üheks kõige kuulsamaks saareks maailmas. Saare
lugu on klassika tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai
nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai
otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes
kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare
asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu
suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku
hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid,
võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega.
Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid