Meriroosahven
Nad elavad
merirooside kõrvetavate kombitsate vahel, mille mürk neid ei ohusta. Meriroosahvenad, kes
veedavad suurema osa oma elust merirooside kombitsate vahel paaridena, ajavad teisi kalu,
merirooside toitu nende kombitsate haardesse. Merisooahvenad aitavad meriroose ka
meriliblika ära ajamisega, kes on suureks ohuks meriroosile, sest ta sööb viimase kombitsate
otsi.
Nad on sümbioosis meriroosidega. Meriroosahvenad kasutavad oma rinnauimi aerudena mitte
üksnes edasiujudes, vaid põhiliselt tagurpidi liikudes. Tema keha katab kleepuv limakiht, mis
tekib siis kui see kala ,,mängib" meriroosidega ujudes meriroosile lähemale, puudutades seda
õrnalt ja siis eemale ujudes. Selle limaga muutub kala keha meriroosi mürgi suhtes tundetuks,
kuid kui kala satub mõne teise meriroosi liigi juurde ning saab kõrvetada, sureb ta otsekohe.
Ainult ühel liigil on immuunsus kaasa sündinud. Nende erksavärviliste kalade perekonda,
kuhu kuulub 12 liiki, iseloomustavad triibud
annaabi.ee 
