Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Schleiermacher tunnistab siiski, et igaviku tunnetamiseni jõudmine esteetilise süvenemise kaudu jäi talle isiklikult
siiski kättesaamatuks: ,,Ma sooviksin, kui endast kõrgemale soovida ei oleks patt, et suudaksin selgelt vaadelda, kuidas
kunstiline tundlikkus transformeerub religiooniks, kuidas hoolimata ülevast rahust, millest vaim imbub läbi [kunstilist]
naudingut kogedes, säilib tung jätkata edasiteed, mis võib hinge viia universumini. Miks on selle tee käijad nii vaiksed
natuurid? Seda ma ei tea ja see on minu tõsiseim puudujääk, see on tühimik, mida tunnen sügaval oma loomuses, kuid
ma ka austan seda. Ma lepin sellega, et ma ei näe, aga usun siiski. Selle võimalikkus seisab selgelt mu silme ees, ent
on siiski minu eest salajas." Teisest küljest usub Schleiermacher, et ükski ajalooline religioon ei ole tekkinud kunsti
annaabi.ee 
