EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE
tollase määrustiku järgi ainult viimase mängu algkoosseisule. Kuna arhiivis protokolle ei
ole ja ajakirjandus rohkem kui viie põhimängija nime ei avaldanud, ongi praktiliselt
taastamatu, kas oli esimeses meistermeeskonnas ka reservmängijaid ja kas nad kaasa
mängisid. Osavõtumaks oli igalt meeskonnalt tollal 100.- eesti marka. Mängud toimusid
teisipäeviti ja laupäeviti NMKÜ võimlas (tegelikult omanik oli Saksa Kultuurvalitsus,
NMKÜ oli võimla rentnik edasirentimise õigusega) küllaltki hilise algusega kas kl 7 või
kl ½ 8 õhtul. Probleemiks oli vahekohtunike väike arv ja nii otsustas juhatus oma 3.
veebruari 1925 koosolekul korraldada kiirkorras kohtunike hädakursused. Eesti
esivõistlustest võisid määrustiku järgi osa võtta ainult Eesti Vabariigi kodanikud. 1. klassi
Eesti meistrid Spordi mängijad said meistrimärgid koos diplomitega (medaleid tollal veel
ei olnud), 2. ja 3