Maailmakirjandus III
Kritiseerib ka neid. Vaatab
oma kaasaajaolusid distantsilt. -see on kehtiva ilmakorra kriitikaks. Õukonnaintriigid, rahvusvaheline
diplomaatia- naerdakse välja.. ;religioossed jõukatsumised.Reis lilliputtide ja hiilglaste maale- neid on
vaadeldud justkui pikksilma kahest otsast. Ühest otsast vaadates lähevad asjad suureks ja teisest
otsast vaadates lähevad väga pisikeseks. Kõik need õukonnaasjad on naljakad, kui nendega tegelevad
väikesed inimesed nagu sipelgad. Edasireisides osutub Gulliver ise lilliputiks. Olles ise tsiviliseeritud
inglase rollis, avastab, et tema tarkus on seal suurim rumalus. See väljendab ka Swifti skepsist.
Hiilgastemaal veedetud aeg purustab paljd Gulliveri illusioonid. Kui üheltpoolt see lillip maa kirjeldus
on suunatud ajastu ja olude vastu, siis teine pool on suunatud pigem isiku vastu (hiiglaste maal) ja
peab olema skeptiline ka oma väljakujunenud seisukohtade suhtes. Koguaeg on tegemist kõikuvate
arvamustega