Suurim hädaoht peitub võiduhetkes
teistsugused, eesmärk on vaid võita ning mitte eneseületuse, vaid sohiga.
Tavaliselt on inimestele omane püüdlikkus millegi parema poole. Selline mõtteviis on vajalik, et
areng elus seisma ei jääks. Ometi on hulk neid, kes lepivad vähesega, pidades seda oma
võiduhetkeks ning arvates, et kõik on tehtud. Hetk, mil inimene jääb endaga rahule, võib saada tema
arengule saatuslikuks, sest võtab tihti motivatsiooni edasipingutamiseks. Näiteks nooruk, kellel on
huvi ja annet bioloogia vastu, kes on ülikoolis seda õppinud ning töötab tavalise algkooli õpetajana,
peab oma elutööd tehtud olevat. Ta suudaks kindlasti enamat, aga lihtsalt on arvamusel, et on
jõudnud lõppu. Kui hinnatakse oma väiksed võidud suureks, võivad suuremad saavutused üldse
tulemata jääda.
Ka kadedus on omadus, millest inimesed pääsenud pole. Nii võib juhtuda, et pärast suuri saavutusi