Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
von Gelderni. 1569. aastal sai Geldern Tallinna, Saaremaa, Läänemaa ja teiste Liivimaa Rootsi
valduste piiskopiks. Eestimaa kiriku eesotsas oli ta 11 aastat kuni oma surmani 1572. aastal.
Peale Gelderni surma jäi Eestimaa ilma vaimuliku juhita. Kirikuhooned täitsid sõjalisi
funktsioone- talupojad peitsid end oma varaga vaenlaste eest. Alles peale sõda määrati Eestimaale uus
piiskop, Gelderni ideede edasilevitaja, Kristian Agricola. Eestimaale tulnud veendus ta, et siinsed
kirikuolud on Rootsi omadest liig erinevad, ning asus kindlalt evangeelse kirikukorralduse
arendamisele. Kõige praktilisemalt tuli esile kaks ülesannet: üles ehitada ja korda seada sõjas hävinud
kirikuhooned ja varustada kogudused vaimulikega. Agricola mõistis, et ta vajas aadli toetust, kuid
aadli kaasatõmbamine oli praktiliselt võimatu.