Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.
mõistelist maailmamõistmist.
Mõisted on mõtlemise vormid, mis eksisteerivad teoreetilistes arutlustes. Siin on kahepoolne
sõltuvus – ühelt poolt kujutab teoreetiline arutlus endast mõistete kasutamist, teiselt poolt ei ole
mõisteid lahus ega niiöelda enne arutlusi. Mõisted kujunevad ja omandavad tähenduse alles
arutluse käigus ning kujunevad selles ka edasi, omandades uusi tähendusaspekte. Teoreetilise
maailmamõistmise ajalugu on seetõttu käsitletav üha edasikujuneva arutluse ajaloona. Järelikult
on oluline teada, millistest komponentidest koosneb teoreetiline, sealhulgas ka filosoofiline,
arutlus.
Esimene tõik, millele siin tuleb osutada, on see, et igasugune arutlus algab küsimusest, küsimuse
püstitamisest. Selleks, et mõista ühe teoreetilise väite tähendust, tuleb kõigepealt mõista seda
küsimust, millele too väide on vastuseks. Lahus küsimusepüstitusest on väide ebamäärase
tähendusega, et mitte ütelda – hoopis tähenduseta