"edasikindlustamislepingut" - 1 õppematerjal

Lääne-Euroopa Suurriigid

Bismarcki hea tulemuse likvideerib Bismarcki uus vastane: Keiser Vilhelm II (1888-1918). Teised Bismarcki vastased olid: Saksa katoliiklased, liberaalid ja sotsialistid. Uue keisri arvates Bismarcki pragmaatiline poliitika on ,,moraalitu". Ta arvas et Venemaa ja Prantsusmaa omavahel liitu ei sõlmi, kuna on ideoloogiliselt erinevad riigid. Sellest tulenevalt leidis ta, et tuleb liitlaseks valida kas Austria-Ungari või Venemaa. Keiser ei pikenda Saksa-Venemaa edasikindlustamislepingut (1890). Selle tulemuseks on see, et hakkavad toimuma suured muutused. Vilhelm II laseb Bismarcki lahti ja loobub tema liidusüsteemist (liidust Venemaaga). Suur välispoliitiline viga. Vilhelm II välispoliitika on agressiivne ja tõmblev ,,maailmapoliitika", mille tulemusel Saksamaad hakatakse kartma. Tema sihiks oli Saksamaa hegemoonia, mis ei arvesta teiste riikide huvidega. Tema poliitika tulemuseks oli see, et 1890'tel algab Euroopa liidupoliitika transformeerumine Saksamaa ohu alusel