Vetnami sõda, Kuuba kriis ja Berliini kriis
1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator
Battista.
Castro oli valmistanud lestusu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega
Kuuba
rannikul ja alustas Bartissani sda. Alguses castro ei andnud mista, et ta on
kommunist.
Aasta hiljem toimus Sigade Lahe intsident. Seal osalesid Castro vastased Kuuba
pagulased, kes tahtsid Castro kukutada. Castro sjavgi purustas nad. Neid
Kuuba
pagulasi toetas USA valitsus. Nd sai Castrol selgeks, et USA pab teda ka
edasidi
kukutada. Castro kuulutas ennast kommunistiks ja palus abi Moskvalt. Moskvale
meeldis
see vga, et Castro ennast kommunistiks kuulutas. See oli esimene Lne
poolkera riik,
mis VABATAHTLIKULT kommunistlikuks sai. Moskva laskis salaja paigutada Kuubale
keskmaa tuumaraketid. ( 1000-5000 km laskeulatus ) Ohu alla sattus terve USA
teritoorium. Raketid avastati huluure teel USA poolt. Puhkes pingeline
olukord.
USA nudis nende rakettide raviimist. Oktoobris 1962 hakkas pihta. Maailm
kartis