Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - referaat
demagoogiat ajav hiietark Ülgas. Kui Pärtel on külla kolinud ja Ints ning Hiie surnud, siis
tähtsustub külarahva roll, Magdaleena ja külavanem Johannes tõusevad peategelaste hulka.
Teose lõpus, kui ka Magdaleena on surnud, tõuseb peategelaseks kaua kadunud olnud
Leemeti vanaisa Tölp. Kõrvaltegelasteks, kes teoses olulist rolli ei oma, on inimahvid Piie ja
Rääk, Hiie ema ja isa, Leemeti õde Salme ja tema kaasa Mõmmi. Ka kõrvaltegelased
muutuvad koos teose edasiarenemisega, Pärtel muutub peale külasse kolimist tähtsusetuks
ning teose algul ei oma erilist rolli ka külarahvas. Kõrvaltegelaseks on ka Meeme, kes ilmus
alati suvalistel hetkedel välja ja jõi alati veini. Ta andis Leemetile sõrmuse koos kotikesega,
mis tegelikult oli Põhja Konna nahk, mida süües Leemet sai Meeme järel järgmiseks Põhja
Konna valvajaks, viimaseks valvajaks.
36. Tegelaskujude analüüs
37.
38. Leemet
Leemet on peategelane, kõik keerleb tema ümber