Eduard Vilde
Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad.
Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi
ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 19021905
ajalehtedes ning eriti ,,Mahtra sõja" mõju eesti lugejatele oli vahetult enne 1905.aasta
revolutsiooni ülisuur.
,,Mäeküla piimamees" (1916)
Vilde viimaseks jäänud romaanis leiavad edasiarenedamist ajaloolise triloogia teemad
talupoja vastuolud mõisnikega ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine,kuid käsitluslaad on
sootuks muutunud.
Tehing kui romaani käivitav intriig. Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine on Vilde
loomingus korduvaid motiive.
,,Mäeküla piimamehe" kirjutas Vilde paguluses aastael 19141916, s.t. kauem kui ühetegi
teist romaani. Stiil ja väljendusviis on hoolikalt lihvitud ning osa kriitikuid peab seda aVilde
parimaks romaaniks.
Näidendid.