Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
Emme andiski
talle ühe rulli marlit ja purgi vitamiine. Pani kõik vanasse käekotti ja koti ilusasti
Liisule üle õla, risti üle kõhu." (Vilep 2006: 23).
Kui noortekirjanduses hüüaks ulmeromaani tegelane, et lähenemas on hiigelsuurte
koletiste loendamatu armee, siis ,,Kapiukse kollide" peategelane hüüab: ,,Suured
kollid, palju kolle!". Dünaamilisemates, tegevusele orienteeritud juttudes on laused
enamasti lühikesed. Kirjeldavamate ning tegelase sisekõnet ja mõtteid edasiandvate
juttude (,,Lendav õunapuu", ,,Vaikuse hääled", ,,Roosa printsess") puhul kasutatakse
pikemaid lauseid.
Enamasti on kirjutatud nii ladusalt, et hetke raamatu käestpanemiseks pole. Vaid
raamatud ,,Lendav õunapuu" ja ,,Roosa printsess" oma aeglasema tempoga panevad
väiksema lapse keskendumisvõime proovile.
Lastele arusaamatuid kõnekujundeid on vähe. Enamasti leiab tekstidest fraseologisme
ja võrdlusi nagu ,,õnge minema", ,,ninapidi vedama", ,,tõtt vaatama" (,,Kapiukse