Aafrika ajalugu
pärast Teist maailmasõda.
1913. a võttis LAU parlament vastu “Seaduse pärismaalaste maa kohta”, mille autoriks oli buuri rahvuslaste
juht J.B.M. Hertzog. See oli esimeseks seaduslikuks sammuks territoriaalse segregatsiooni suunas. Bantudele
eraldati ca 9 miljonit hektarit maad, aga neil keelati omandada maad väljaspool reservaate. Buuri rahvuslast
suurimaks unistuseks oli luua kogu Lõuna-Aafrikat hõlmav buuri riik. 1914. a rajas Hertzog ka Rahvuspartei,
mis edandas mõõdukat buuri natsionalismi. Inglaste huve esindas Unionistlik Partei, buuride anglofiilset
suundumust Lõuna-Aafrika Partei, eesotsas J. Smutsiga.
Buuride ekstremistlikku natsionalismi esindas Broederbond, mis loodi 1918. a. Sellest teatakse üpris vähe,
sest selle liikmed olid suuresti salastatud. Pärast Teist maailmasõda tuli see võimule läbi Rahvuspartei, mille
liikmed võisid olla ka Broederbondi liikmed. Nad toetusid müüdile buuride kui messianisliku rahva rollile
annaabi.ee 
