Vääriselupaikade inventuur Eestis
sookaasikud, siirdesoometsad ja rabamännikud (Viilmajt 2001).
Metsade taimekooslusi kitsamas mõistes on uuritud ja eraldatud vaid laialehiste metsade puhul
(Kalda 1958, 1960, 1962), sest põhjamaistele taigalaadsetele metsadele omaselt on paljudes
metsatüüpides raske leida karakterliike. Selliseid metsakooslusi iseloomustavad pigem
enamusliigid ja ökoloogilised tingimused.
Metsade klassifitseerimiseks kasutatakse Eestis metsatüpoloogiat, mis lähtub kasvukoha
juhtivatest edaafilistest ja hüdroloogilistest parameetritest ning seal kujunevast tüüpilisest
taimekooslusest. Metsanduses kasutatav tüpoloogiline loend (Lõhmus1974, 1984) on täiendatult
integreeritud Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal 1997).
Täiendused hõlmavad mitmeid juba varasemates tüpoloogiates sisaldunud üksusi (Masing1969
jt.), mis metsakasutuse aspektist lähtudes olid raskelt määratletavad või vähelevinud ja liideti
annaabi.ee 
