Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
oli kaht liiki majvõtteid: otse orjatööjõul ning kuna ise ei oldud kohapeal, siis kohapealne
mõisa valitseja oli villikus, kes oli sageli ka ise ori, kuid ta oli usaldusväärne. Pidi juhatama
ka orjade tööd ja mõisa kohapealseid asju. II tüüp oli see kui osa mõisa maast renditi välja tp
(või kogu maa renditi) ja tulu saadi rendina. Vabatpkond ei kadunud kuhugi ,nende osakaal
vähenes, kuid üle 50% põllumaj toodangust kuulus tp. Üha enam muututi renditp.
T.Frank An economu survey of ancient rome" orje 25 % 4 mil ( kogu rooma elanikkond).
Tp arvatakse et 2 saj keskel vähem kui 20 ¤ orje, 1 saj oli see maksimaalselt 25% , kuid siis
hakkas aga langema. 1saj pkr kogu imp rahvaarv 80 milj, orjade osakaal vähem kui 10 %
Linnades osakaal tavaliselt suurem kus võis ulatuda maksimaalselt kolmandikuni. Üldine
tendents see, et orjuse kuldaeg oli 1 ja 2 saj ekr, peale 1saj aga üha enam orja massiline ja maj
annaabi.ee 
