Ristiusu kirik 1.-15.saj
tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks.
Patriarhaadid ehk patriarhile alluv maa jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtis idas
metropoliit ja läänes peapiiskop.
Piiskopid ehk algselt linnakoguduste juhatajad said oma alluvusse ka ümbritseva maa.
Tekivad piiskopkonnad., mis jagatakse kihelkondadeks, mida asus juhtima presbüter.
Ecclesia on justkui riik riigis. Üsna varakult tekib ecclesiate vahel hierarhia. Kõik
olulised piiskopid ja piiskopkonnad suudavad oma järjepidevuse viia Jeesuse jüngriteni.
Kirikuprovintside juhid kogunesid kaks korda aastas sinodile ehk kirikukogule, et
otsustada oma provintsi kirikuasju. Kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide üldkogule
ehk oikumeenilisele kirikukogule.
Viimane suurem kristlaste tagakiusamine oli Diocletianuse ajal 303-31.a. Järgmine keiser
Konstantinus Suur ristitakse surivoodil