Küüsikloomade roll lülijalgsete evolutsiooni mõistmises
närviväädi laiali puistatud. (Mayer, Whitington 2011)
Küüsikloomade serotonergilised neuronid on suurearvulised ja ebakorrapärased, mistõttu
on neid võimatu üksikult idenfitseerida. Vastandina on lülijalgsetel neid neli või vähem,
kõik selgelt idenfitseeritavad. Samas on lõugtundlastel suurem arv neuroneid kui teistel
lülijalgsetel. Ka aju on lõugtundlastel kõige sarnasem küüsikloomadele. See annab alust
arvata, et lülijalgsete närviväädi ebvolutsioon küüsiklooma-sarnasest eelasest sisaldas
neuronite arvu progressiivset vähenemist ja omaduste differentseerumist. (Mayer,
Whitington 2011)
Nii putukad kui vähilaadsed omavad suuri algrakke mida nimetatakse neuroplastideks.
Hoolimata mitmetest erinevustest võib neid siiski homoloogseteks lugeda. Lõugtundlastel
ja hulkjalgsetel need neuroplastid puuduvad, kuid neil esineb väga sarnane morfoloogiline
tunnus kõhtmises ektotermis. Küüsikloomadel puududvad neuroektodermis rakukobarad
annaabi.ee 
