Biokütused.
Praegu on see
tehnoloogia arendamisel ning leiab kasutust põhiliselt laborites. Kõige laiemalt levinud
biokütuse rapsi-metüül-estri (RME) tootmine eeldab 1 ühiku fossiilse kütuse kasutamist 2-3
biokütuse ühiku tootmiseks. Võrreldes biokütuse tootmisega puidutööstuse jäätmetest, kus
kulub väidetavalt vaid 1 ühik fossiilset kütust 17 ühiku biokütuse toomiseks, on rapsiseemne
kasutamine toorainena väga ebeefektiivne. [7]
Teise põlvkonna biokütused on kütused, mille abil saab CO 2 bilanssi oluliselt parandada.
Esimese põlvkonna biokütuste puhul see nii väga suur võit ei ole, sest nende tootmiseks
kasutatakse suures mahus fossiilseid kütuseid. Seda kütust võib igas vahekorras
6
fossiilkütustega segada. Ta on vaba aromaatsetest ja väävlitsisaldavatest ühenditest, tõstab