Betti Alver referaat
sajandi teos, oma
sisemise rütmi, meeleolude närvilikkuse ja tõtleva lausete poolest.
1929.aasta ,,Lastelehe" 4.numbris avaldas ta muinasjutu ,,Nukra mehe prillid", mille
õpetuslikuks ivaks on kutse loomulikult rõõmsale toimimisele elus.
1930.aastal ilmunud pikemas jutustuses ,,Invaliid" vahetab ,,Tuulearmukese" subjek-
tiivse pihtimuslikkuse välja objektiveeriv esitus.
Betti kirjutas ka poeeme. Poeem ,,Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) annab iroonilise
kujutuse ebavaimsest tõusiklikust seltskonnast. Venemisega jätkavad seda teemat poeemid:
,,Vahanukk" (Lng 1934), ,,Pirnipuu" (Lng 1936) ja ,,Mõrane peegel" (Lng 1939).
Välismaal on avaldatud kog-d ,,Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956, A.Orase eess.)
,,Uued luuletused ja poeemid" (Toronto, 1968, koost. H.Grabbi). ,,Eluhelbed" (1971)
koosneb a-il 1932-40 ja 1966-70 kirjutatud luuletustest, mis
arendavad edasi ja konkretiseerivad protsessi loomingu põhi-