Benjamin Lebert - Crazy
Nõnda saabki aimatavaks teose teksti
pealispinna all varjul olev alltasand,
mis tundub olevat nähtavast tekstist koguni tähtsam, väljendades loo tegelikku
mõtet ja sõnumit,
milleks on noorukieas niivõrd keeruline tõelise «mina» otsimine - selle ähmase,
kaduva ja alatiseks tabamatuks jääva püüdmine.
Kompositsiooniliselt ei saa Lebertile midagi ette heita.
Haarav, sädelevalt lihtsa keelega tekst ei lase lugejat kauaks ühe koha peale
mõtisklema jääda.
Ei teki ka ebausutavusi keskkonna kirjeldamises või keelekasutuses, mis on
vägagi tõetruu.
Eks leiaks Leberti kohta ka üht-teist kriitilist. Autor oleks võinud valgustada
natuke rohkem popkultuuri olemust
Saksamaal ning võrrelda seda maailma vallutanud angloameerika fenomeniga.
Kuid üldiselt on tegemist väikese raamatukesega,
mis lubab uskuda selle noore kirjaniku helgesse tulevikku ja samas tuletab
järjekordselt meelde kogu kirjanduse problemaatilisust selles vallas,
mis puudutab noortekirjandust.
annaabi.ee 
