Minu moodi usk - essee
Kiviora mõttetera järgi olen ma siiamaani elanud. Tuleb minna läbi kõigest, kaotamata usku
endasse ning tulevikku.
Usk ning arusaam kõigest ümbritsevast on muutuv. Mäletan selgesti aegu, kui olin segaduses ja
ei mõistnud, miks minu vanemad ei palveta nii nagu seda tegid inimesed televiisoris. Samuti
mäletan, et igakord kui nägin musta kassi teed ületamas, koputasin kolm korda vasakule õlale
ning lootsin, et midgai halba ei juhtu. Hiljem lisandus minu ebausulaekasse ka kartus 13.
kuupäeva ja reede ees. Siis lähenes minu kolmeteistkümnes sünnipäev, mis sattus olema just 13.
kuupäev ning reedene päev. Arvasin kohe et nüüd on kõik - olen elu lõpuni õnnetu. Kuid viis ja
pool aastat hiljem ei nimeta ma end üldsegi mitte õnnetuks inimeseks, pigem vastupidi.
Praegusel ajal olen väga skeptline ebausu suhtes ning leian, et kergem on sellest kõigest ennast
mitte mõjutada lasta.
Mõisted jumal ja kurat on mind senimaani üpris külmaks jätnud
annaabi.ee 
