KASVATUSE KLASSIKA
mõjutada tuleb lapse hingeelu, sest igas inimeses on headuse ja vooruslikkuse alged, mis
eraldavad teda loomast. Hea ja kurja tundmise organiks on süüme. Tema otsuste eksimatuse
tõestuseks on asjaolu, et kõigi rahvaste juures, vaatamata kommete tohutule erinevusele,
esineb sarnane arusaamine õiglusest, heast ja kurjast. Pole olemas ainsatki rahvast, kelle
juures sõnapidamist, halastust, heasoovlikkust või suuremeelsust peetaks kuriteoks ning
austataks ebaustavat õiglase asemel.
Mõistuse harimise ja iseloomu kasvatamise selgepiirilise eristuse leiame ka Jakob Hurdalt
(1907), kelle arvates on vaimuvalgusel kaks poolt: /.../ teine pool annab mitmesugust tundmist
ja teadmist see on teaduslik haridus, mis mõistuse asi on; teine õpetab saadud tundmisi ja
teadmisi õigesti tarvitades kõigis asjus ausaid kombeid kinni pidama ja head sihti silmis
hoidma, mis meie südamehariduseks nimetame, sest heä ja kuri oma aset südames peavad.