Maailmakirjandus
Maagiline-realistlik romaan arenes modernismi ja uuenenud realismi mõjul pärast II maailmasõda eriti Ladina-Ameerikas.
Selle peatunnuseks on reaalse ajaloolise tegelikkuse segamine fantastiliste või üleloomulike kujunditega. Palju on kasutatud
armastuse ja surma poeesiat. Taustaks olid ladinaameerika ühiskondadele iseloomulikud kontrastid: Lääne ühiskondadele
iseloomulikke hüvesid nautiv kõrgkiht vastandudes poolkirjaoskamatutele ebausklikele indiaani kogukondadele ning suur
varanduslik kihistumine. Revolutsioonid ja riigipöörded olid toonud rahvale suuri kannatusi, majanduslikult sõltusid riigid
USA-st.
Tuntuim esindaja on kolumbialane Gabriel Garcia Marquez (1928). Peateos, üks sajandi suurteoseid "Sada aastat
üksildust" (1967) on ühe suguvõsa lugu, mis sümboliseerib inimkonda oma egoismi, igatsuste ja üksildusega. Oluline on