Ludwig II
Ta igatses ööd, mis mähkis kõik oma musta pehmesse mantlisse ning oli
hakanud tema vaimus hämardama.
Aina rohkem ja rohkem hakkas tema enese valitud üksindus ja enese loodud iseleeritus
teda piinama.
Tema kuju oli muutunud vormituks, kehaliselt oli ta igati vormist ja normist väljas.
Juba oli asi nii kaugel, et ta ei suutnud enam hobusegi selga ronida. Tema tervislik seisund,
mis polnud iialgi kõige parem olnud, muutus üha halvemaks.
Ludwig elas aina ebaterislikumat elu, neelas roogi, mida ta magu välja ei kannatanud,
kallas endale sisse alkohoolseid jooke. Ta käis ikka rohkem alla, ta jättis hooletusse oma
garderoobi, hulkus pikka aega pärast ärkamist öösärgis ringi, ja olles mõnelt väljasõidult
tagasi tulnud, heitis koos saabastega voodisse.
Sagenesid meelepetted. Ta nägi nägemusi, ta arvas kuulvat helisid, mida tallmeister
Hornig enda kinnitusel päris kindlasti ei kuulnud.
Tujud vaheldusid üha kiiremini
annaabi.ee 
