Referaat: Renessanss
Verrocchio (1436-1488) looming näitab seda üldist suunda, mille poole püüdlesid tolle aja
kunstnikud. Nende eesmärgiks polnud enam luua sümboolseid, tinglikke skeeme usu
näitlikustamiseks, vaid nad püüdsid piiblitegelasi kujutada naga tõesti elanud (või elavaid)
inimesi konkreetsete, kordumatute indiviididena. Seejuures lähtuti ümberringi elavatest
inimestest. Seda oli muidugi tehtud ka gootika päevil, kuid siis oli igapäevase ümbritseva elu
jälgimine ebateadlikum, kaudsed ja avaldus täiesti vabalt ainult grotesksetes kõrvaltegelastes.
Pühakufiguuride juures oli elust võetud esmajoones ainult nende psüühika kujutamine.
Psühholoogilisest aspektist ei loobutud ka nüüd, kuid see seostati inimese kui vaimse ja
füüsilise terviku võimalikult tõepärase kujutamisega. Väline tinglikkus kadus. Nii hakkasid
pühakud sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult
teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga
annaabi.ee 
