Võrdleva Poliitika kodutööd
C. Edwards et.al., 2014, p. 332).
Samuti peetakse osalemise vormiks poliitika jälgimist uudiste kaudu ning samas on kasvamas
ka interneti roll poliitika edendamisel (Patterson, 2008, pp. 202-205). Siiski pole ameeriklased
poliitikas nii teadlikud ja tähelepanelikud kui teiste lääneriikide kodanikud ning tihti ei osata
vastata ka kõige lihtsamatele küsimustele. Selline olukord ei esine aga vaid madala
haridustasemega inimeste seas, vaid tihtipeale ka kõrgharitute hulgas. (ibid., p. 168)
Ebateadlikkust demonstreerib ka küsitlustest selgunud fakt, et pea pool rahvast ei oska
nimetada oma esindajaid Kongressi alamkojas või on teadlikud kriisist välisriigist, teadmata
aga samas, kus see riik asub (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 207).
Samas võib kodanikel aga puududa usaldus institutsioonide vastu. Kui eelmise sajandi
keskpaigas pea kolmveerand ameeriklastest usaldas oma riiki, siis läbi kümnendite on see aina
enam vähenenud
annaabi.ee 
