Eksistentsialism
1924).
Eksistentsialism on üks markatsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei
ratsionalistlikule filosoofiale.
Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb
igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõituseelsest ja mõistusülesest
vabadusest.
Irratsionalismi tõus:
1. Fr.Nietzsche poolt esitatud elufilosoofia, mis ütles, et mõistus on vaid relv olemasolu eest.
2. Freudi teooria, et inimlik mõtlemine hõljub ebateadlikel ja alateadlikel jõududel, ihadel ja
instinktidel.
3. Marksim ütles, et inimese eklukäsitlus sõltub tema sotsiaalsest kuuluvusest. Niisiis on
inimmõtlemise struktuur sõltuv tema kohast sotsiaalses protsessis.
4. Historism väitis, et inimmõistus on ajalooliselt määratletud ja seetõttu muutlik. Seega
viimne, absoluutne tõde on saavutamatu.
Kõik need suunad valmistasid ette veendumust, et maailm ei ole ratsionaalne vaid kaootiline
ja
juhuslik