12. klassi terve kunstikultuuri ajaloo õpiku kokkuvõte
ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj.
tööstuskunsti alguseks ja 1920. aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks.
Kujutav kunst- Looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja
kujud pidi seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse
illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildid kujutatud figuurid muutusid siluettideks
ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavlised ja
arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks
omapäraseks variandiks on süntetism. Nii hakati nimetama maailimisviisi, kus peaagu
ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate
kontuuridega.
Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev. Juugendlikku lineaarsust ja
stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutanud sümbolistlikke
süzeid, vaid oma kaasaega.