Elu pealisülesanded
Niisiis, mõtelgem kuhu meil kiire on?
Tuleb leida aega, et olla iseendaga. Selles stressi rohkes ilmas, kus me elame peab
vahest aja maha võtama, et olla üksida iseenda ja enda mõttetega. Päevast päeva oleme
me sunnitud suhtlema, kontakteeruma inimestega, kas siis tõõl, koolis või mujal. Osadega
neist sunniviisiliselt, teistega vabatahtlikult. Päeva lõpuks koguneb meie aju terve suur hulk
andmeid, sündmusi jms, aga meil ei ole aega, et neid sorteerida endas, ära visata ebatarvilik
ning alles jätta vajalik. Töölt jõudes liiga väsinud, koolist tulles liiga palju õppida. Vabaaja
puudus on meil. Nõnda kuhjuvad need iga päevased ,,teadmiste süstid" üheks suureks
,,mulliks" meie sees, mis paisub ning hakkab tekitama stressi, masendust ja teisi tänapäeval
levinuid mentaalseid haigusi. Isiklikust kogemusest olen tundnud seda ja avastanud, et aeg-
ajalt tõmbudes iseendasse, lülitades kinni välismaailma ja sorteerides oma ajus