Psühhopatoloogia
esinevad, jaotatakse neid nägemis, kuulmis- ,haistmis- ,maitsmis- ,puute- ,temperatuuri- ja
kehatundehallutsinatsiooniks. Kliinilised kogemused on näidanud , et hallutsinatsiooni laadil
on seos teadvuse seisundiga. Kui haige teadvus on hägunenud, nt. mürgistuse, trauma,
infektsiooni ms. toimel, ilmnevad pealmiselt visuaalsed hallutsinatsioonid. Selle kõrval võib
ette tulla ka akustilisi, kõige sagedamini lihtsaid helilisi ebatajusid. On juhtumeid, mil haige
suhtub oma ebatajudesse nii ratsionaalselt kui ka emotsionaalselt nagu täielikku reaalsusse ja
tegutseb vastavalt. Mõnel haigel kujuneb pikapeale välja kõhklus oma hallutsinatsioonide
tõepärasuse suhtes.
Mõtlemishäired
Mõtlemine on tegelikkuse abstraktne ja üldistatud tunnetamine. Mõtlemise resultaadid
rakendatakse inimese praktilises tegevuses, mille käigus ammutatud informatsioon
üldistatakse omakorda mõtlemises