Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
kasutatav uimasti on heroiin (diatsetüülmorfiin; inglise keeles „H“), sest see läbib
hematoentsefaalbarjääri kõige paremini (vt peatükki „Anatoomia ja füsioloogia alused“).
Olenevalt manustamisviisist erituvad ained kindla aja jooksul kehast välja – kas muutumata kujul
või siis pärast ainevahetusprotsessi läbimist maksa ja neerude kaudu.
Nimetatud ained ise pikemaajalist kahju ei tekita. Raskeid ja tihti surmaga lõppevaid haigusi
põhjustavad pigem selle manustamis- (ebasteriilsed süstlad, nõela jagamine ehk mitu inimest
kasutavad ühte ja sama süstlanõela) või valmistamisviis. Heroiin esineb tavaliselt pulbrina, mis
kuumutatakse happega – enamasti sidrunhappega – kas lusikal või fooliumil vedelikuks (mida
puhtam aine, seda vähem hapet tuleb sellele lisada) ning süstitakse seejärel veeni.
Kroonilise valuga patsientide seas on üha populaarsemaks muutunud valuvastaste
morfiiniplaastrite kasutamine. Seetõttu esineb kiirabikutseid, mis on seotud iatrogeense