Millest tulenes keskaegse Vana-Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus?
16. sajandil
ning hõlmas üldjoontes tänaseid Eesti ja Läti alasid. Vana-Liivimaa hakkas kujunema
13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku
Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik
balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Kuid millest tulenes Vana-
Liivimaal sisepoliitiline ebastabiilsus?
Üheks sisepoliitilise ebastabiilususe põhjuseks võib lugeda seda, et Vana-
Liivimaa oli poliitiliselt killustatud ehk jagunes mitmeteks eraldi valdusteks Saare-
Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Taani kuninga hertsogkond.
Seega ei valitsenud seal ühtset võimu. Kõik valdused tegelesid oma asjadega ega
suhelnud teiste maaisandatega. Üritati pigem teistelt maavaldusi juurde saada,
mistõttu käisid võõrvõimude vahel pidevalt sõdimised ja võitlused. Selle all