Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
23. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1920.a Põhiseaduse järgi.
Võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas seda neljanda elemendiga- rahvaga,
kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Tervikuna tõi Põhiseadus valitsejad ja
valitsetavad üksteisele lähedale ning võis rääkida rahvavõimust. Samas olid
esinduskogu volitused väga laiad ja üheselt määratlemata, ulatudes ka täitev-
korraldavasse sfääri. See põhjustas täitevvõimu nõrkuse ja ebastabiiluse.
A.Looring arvas, et eelkonstitutsioone oli kaks- Maanõukogu 28.11.1917.a otsus
ja Asutava Kogu 19.05.1919.a seletus Eesti riiklikust iseseisvuse ja sõltumatuse
kohta.
1920.a põhiseadus.
Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas. Seadusandlikku võimu teostas
Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant
rahva poolt. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees.
Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikul omavalitsusel oli
annaabi.ee 
